DISWITTED
Source: 566, 567
diswitted. Diswitted, a. mad, distracted, ob.
---
Dis‐wit″ted (?), a. Deprived of wits or understanding; distracted. Drayton.
Source: 566, 567
diswitted. Diswitted, a. mad, distracted, ob.
---
Dis‐wit″ted (?), a. Deprived of wits or understanding; distracted. Drayton.