FLANGE (2)
Source: 567
Flange, v. t. [imp. & p. p. Flanged (flănjd); p. pr. & vb. n. Flanging (flăn″jĭng).] (Mach.) To make a flange on; to furnish with a flange.
Source: 567
Flange, v. t. [imp. & p. p. Flanged (flănjd); p. pr. & vb. n. Flanging (flăn″jĭng).] (Mach.) To make a flange on; to furnish with a flange.